Johan Bülow

Johan Bülow

Mees, kes muudab musta lagritsa kullaks

Elas kord, õieti aastal 2007, Taanimaa Balti mere saarekesel Bronholmil Svaneke linnas kahekümne kolme aastane noormees, kel nimeks Johan. Ema oli kasvatanud teda looma midagi, mis tuleb südamest, mitte vaid elatiseks leiba teenima. Johanil polnud kõhklusi. Ta armastas lagritsat ning oli veendunud, et selle kange ja kiudja juure sees peitub varjatud naudingute maailm. Lagritsat ei saa kasutada üksnes maiustustes, vaid ka soolastes toitudes, küpsetistes, õlles – tegelikult kaunistab see peen vürts paljusid toite ja jooke. Johani unistuseks oli muuta maitseelamus lagritsast gurmeekogemuseks. Oma kujutluses segas ta potis keevat lagritsat, mille lõhna ja maitset saavad inimesed kogeda ise selle valmimist jälgides. Johani unistuseks oli jagada maailmaga vägeva lagritsajuure maagilisi omadusi, ühendades selle hoolikalt valitud lisanditega, et luua naturaalne maius, mida kõik saaksid nautida.

Juurte kaevamine osutub keeruliseks.
Johan oli kaua juurelnud selle üle, miks pole keegi teine juba lagritsa maagilisi omadusi avastanud. Põhjus selgus varsti. Johan laenas veidi vaba pinda oma ema köögis ning koos oma lojaalse partneri Sarahga võtsid nad Internetis ette põhjaliku uurimistöö. Seejärel sukeldusid nad katsetamisse. Üha uuesti tuli neil tõdeda, et otsingumootori pakutavatel retseptidel oli vähe ühist puhta lagritsamaitsega. Samas olid antud väga täpsed juhtnöörid selle kohta, kuidas pärast toiduvalmistamist kööki koristada. Kleepuv lagritsamass lahustub alles peale viie-kuue tunni pikkust põhjalikku küürimist vee ja seebiga. Sarah ja Johan jätkasid otsinguid ning leidsid Inglismaalt huvitavaid maiustusteraamatuid, mis maksid tuhandeid Taani kroone. Kuid ka need retseptid ei andnud soovitud tulemusi. Sarah ja Johan helistasid läbi kõik suuremad lagritsatootjad ning palusid abi. Abist keelduti. Lagritsa valmistamise retseptid tundusid olevat ühed maailma paremini kaitstud saladused. Kord õnnestus Sarah’l saada ühelt tootejuhilt midagi retseptitaolist, kuid selle valmistamisetapid polnud sugugi vastavuses koduköögi poti ja pliidi piiratud võimalustega. Sarah ja Johan töötasid edasi, 12 tundi päevas. Vahepeal muutus usu ja optimismi säilitamine päris raskeks. Aeg hakkas otsa saama. Nad olid tahtnud avada lagritsaköögi ja -poe Bronholmis peagi algavaks turismihooajaks. Logo „Lakrids by Johan Bülow”, kotikesed ja kirjeldus gurmeekogemusest olid olemas. Mida aga polnud oli lagrits ise.......