Johan Bülow - mees kes teab lagritsa maagiat

Super User
Klikke: 1765

Johan oli kaua juurelnud selle üle, miks pole keegi teine juba lagritsa maagilisi omadusi avastanud. Põhjus selgus varsti.

Elas kord, õieti aastal 2007, Taanimaa Balti mere saarekesel Bronholmil Svaneke linnas kahekümne kolme aastane noormees, kel nimeks Johan. Ema oli kasvatanud teda looma midagi, mis tuleb südamest, mitte vaid elatiseks leiba teenima. Johanil polnud kõhklusi. Ta armastas lagritsat ning oli veendunud, et selle kange ja kiudja juure sees peitub varjatud naudingute maailm. Lagritsat ei saa kasutada üksnes maiustustes, vaid ka soolastes toitudes, küpsetistes, õlles – tegelikult kaunistab see peen vürts paljusid toite ja jooke. Johani unistuseks oli muuta maitseelamus lagritsast gurmeekogemuseks. Oma kujutluses segas ta potis keevat lagritsat, mille lõhna ja maitset saavad inimesed kogeda ise selle valmimist jälgides. Johani unistuseks oli jagada maailmaga vägeva lagritsajuure maagilisi omadusi, ühendades selle hoolikalt valitud lisanditega, et luua naturaalne maius, mida kõik saaksid nautida.

Juurte kaevamine osutub keeruliseks.
Johan oli kaua juurelnud selle üle, miks pole keegi teine juba lagritsa maagilisi omadusi avastanud. Põhjus selgus varsti. Johan laenas veidi vaba pinda oma ema köögis ning koos oma lojaalse partneri Sarahga võtsid nad Internetis ette põhjaliku uurimistöö. Seejärel sukeldusid nad katsetamisse. Üha uuesti tuli neil tõdeda, et otsingumootori pakutavatel retseptidel oli vähe ühist puhta lagritsamaitsega. Samas olid antud väga täpsed juhtnöörid selle kohta, kuidas pärast toiduvalmistamist kööki koristada. Kleepuv lagritsamass lahustub alles peale viie-kuue tunni pikkust põhjalikku küürimist vee ja seebiga. Sarah ja Johan jätkasid otsinguid ning leidsid Inglismaalt huvitavaid maiustusteraamatuid, mis maksid tuhandeid Taani kroone. Kuid ka need retseptid ei andnud soovitud tulemusi. Sarah ja Johan helistasid läbi kõik suuremad lagritsatootjad ning palusid abi. Abist keelduti. Lagritsa valmistamise retseptid tundusid olevat ühed maailma paremini kaitstud saladused. Kord õnnestus Sarah’l saada ühelt tootejuhilt midagi retseptitaolist, kuid selle valmistamisetapid polnud sugugi vastavuses koduköögi poti ja pliidi piiratud võimalustega. Sarah ja Johan töötasid edasi, 12 tundi päevas. Vahepeal muutus usu ja optimismi säilitamine päris raskeks. Aeg hakkas otsa saama. Nad olid tahtnud avada lagritsaköögi ja -poe Bronholmis peagi algavaks turismihooajaks. Logo „Lakrids by Johan Bülow”, kotikesed ja kirjeldus gurmeekogemusest olid olemas. Mida aga polnud oli lagrits ise.

Avameelselt maiustest.
Ühel hetkel hääbus nende usk lagritsa maagiasse sedavõrd, et nad hakkasid valmistama traditsioonilisi maiustusi. Kord sattus kööki Johani 6-aastane vend. Ta tajus valitsevat lootusetuse atmosfääri ja esitas vennale väljakutse: „Noh, Johan, kas annad alla?” Sellest sai murdepunkt. Algstaadiumis katsetused kommide valmistamisel heideti kõrvale ja neist ei räägitud enam kunagi. Otsustavaks said armastus lagritsa vastu, sihikindlus ja pühendumus ning sellest hetkest alates liiguti vaid edasi.

Sydneyst Svanekesse.
Edasine uurimine juhatas lagritsaarmastajad ühe Syndeys asuva lagritsavabrikuni, kus toodetakse lagritsat speltanisu jahust. See sobis suurepäraselt Johani kavatsusega kasutada vaid puhtaid ja looduslikke koostisosi. Ta saatis kohe vabriku omanikule meili. Vastust ei tulnud. Johan kirjutas uuesti. Kaksteist tundi hiljem saabus vastus: „Palju soovite valmistada ja milline on teie eelarve?” Viimaks oli ta leidnud kellegi, kes suhtus projekti tõsiselt ja mõistis nende ideed kodusest väiketootmisest. Järgmised kolm-neli nädalat vahetati meile ja hulganisti ideid võimelikest koostisainetest. Lõpuks tegi austraallane välkotsuse ja lendas koos oma abikaasaga Bronholmi. Johan tundis, kui suur õnnistus oli olnud leida õige õpetaja ja tundis end nagu võlur õpipoiss.

Pott Chicagost.
Austraallane osutus suurepäraseks juhendajaks Johani teel luua eriline orgaaniline lagrits. Tänu temale leidsid ja ostsid nad viimaks Chicagost ka sobiva keedupoti, milles sai korraga keeta kümne kilost lagritsamassi. Roostevabast terasest pott oli algselt mõeldud iirise valmistamiseks ja selle mootor oli vaja umber ehitada, sest segur polnud piisavalt vastupidav tihke lagritsamassi liigutamiseks. Kui terasest keedupott saabus, kolis tootmisprotsess Johani ema köögist Svanekese linna väiksesse müügikeskusse Glastorvetisse. Nad olid valmis. Austraallane oli harjunud küpsetama 500 kilo lagritsat tunnis ja Johani 10-kilose poti võimekus oli seega oluliselt tagasihoidlikum. Ehkki austraallane pingutas kõvasti, ei suutnud ta keetmisprotsessil vajalikul määral abiks olla. Väikeses koguses lagritsa tootmine polnud edukas ning taas tuli alustada peaaegu eikusagilt.

Valguseinglid tumedaimal tunnil.
Järsku, nagu ingel taevast, ilmus Tage. Tage oli varem lagritsaga tegelenud ja kuulis juhtumisi noorest Bronholmi paarist, kes polnud selle salapärase juure maagiat veel suutnud paljastada. Tage saabus koos Wolfi nimelise kolleegi ja nelja koostisaineid täis ämbriga. Nüüd algas alles tõeline küpsetamine. Tage oli koostisainete meister ja Wolf teadis kõike küpsetamistehnikatest. Ta sai 125-kraadist lagritsamassi patsutades kohe aru, kas see on küps või mitte. Wolf oli lühike hallipäine mees, hammastega, mis olid värvunud mustaks rohketest sigaritest ja kohvist, mis olid tema liikumapanevaks jõuks. Kolmel järjestikusel nädalavahetusel töötasid Tage ja Wolf koos Sarah ja Johaniga. Pärast nende lahkumist rassisid noored päevast päeva, kaetud vere, higi, pisarate ja lagritsakorraga. Johan polnud kunagi nii lühikese aja jooksul nii palju õppinud. Kustumatu kirega õnnestus neil viimaks luua Lakrids by Johan Bülow esimene retsept. See oli valmistatud gluteenivaba riisijahuga. Sellele järgnes peagi kolm uut varianti: magus lagrits, lagrits ingveriga ja lagrits tšilliga.

07.07.2007 suur avamispidu.
Svanekes Glastrovetil asuva poe riiulite täitmiseks kulus neli pikka töörohket päeva. 7. juulil 2007 kell 10 hommikul avas pood uksed. Kell 12.30 olid riiulid tühjad. Kõik oli müüdud, alles polnud mitte raasukestki. Seda tähistas naeru ja nutu segu. Kuidas suudavad nad riiulid järgmiseks päevaks uuesti täita? Järgnesid rasked päevad. Pott kees 18-19 tundi ööpäevas ja iga päev osteti ära iga viimne kui jupike lagritsat. Millegi täiesti uhiuue loomise rõõm oli imeline. Neil oli õnnestunud hakata tootma lagritsat gurmeetasandil. Kui suvi lõppes ja turistid lahkusid, jäi Sarah’le ja Johanile tasuks edu ja raha pangaarvel. Kuid jäi ka küsimus: „Mis edasi?” Suve jooksul oli nendega ühendust võtnud enam kui viiskümmend inimest, kes tahtsid Johani lagritsat oma poodides müüa. Keegi kaupmees Koldingist tahtis osta lausa 200 000 ühikut. Johan oli pikkade töötundidega kaotanud kaalus kümme kilo ja vajas puhkust, kuid pärast kahte puhkepäeva mõistis ta, et ainus lahendus on toodangut suurendada.

Manchesteris miljoni kulutamine.
Manchesteris leidus tootja, kellel oli üle 100-aastane kogemus lagritsa tootmiseks vajalike masinate valmistamisel. Johan kirjutas neile soovist osta masin, mis suudaks toota 100 kg lagritsat tunnis. Viimaks lendas Johan Manchesteri, endal liblikad kõhus laperdamas. Tema, vaid 23 aastane nooruk, oli teel kohtumisele eesmärgiga soetada masin hinnaga üle miljoni Taani krooni – summa, mida tal polnud – ja ta kartis, et kogu reis läheb tühja. Kõik laabus siiski edukalt ja Johanile langeks osaks veel eriliselt hea õnn. Ta oli just masina eest maksmas kui Briti naela kurss langes ja see säästis talle 250 000 krooni, täpselt selle summa, mida ta vajas tootmisruumide lõpetamiseks.

Logisevad kruvid Taastrupis.
Uue masina ostmise ja uute lagritsasegude loomisega samaaegselt leidis Johan Kopenhaageni lähedal asuva lennujaama lähedal Taastrupi linnas tootmispinna. Inglismaalt saabus Taastrupi koos masinaga ka mehaanik, kes jäi sinna kaheks nädalaks kuni tootmisliinid olid paigaldatud ja toimisid. Samal ajal palkas Johan tööle oma sõbrad Kimi ja Madsi, kelle motoks oli: „Kõik on võimalik ja me oleme alati sinu teenistuses.” Alles siis, kui mehaanik lahkus ja Johan jäi omapäi, mõistis ta oma ettevõtmise mastaapi. Kõik vead, mis masinal ilmneda võisid, ka ilmusid. Johanil kadus järg lugedes kordi, mil masin tuli täielikult lahti võtta ja uuesti kokku panna, samuti kordi, mil ta seisis pärast kokkupanekut masina kõrval, peos mõned kruvikesed, mille asukohta polnud suudetud kindlaks teha. Lõpuks sai kõik valmis. 2008 aasta suvel algas samade lagritsapulgakeste tootmine, mis neile 2007. aasta suvel olid edu taganud. Johan valas oma südame ja hinge Taastrupi vabrikus toodetavasse lagritsasse. Esimene partii oli magus, teine soolakas ja neile järgnesid kõik täna saadaolevad maitsevalikud.

Järgmine samm Hvidovres aastal 2013.
2013. aasta juunis kolis LAKRIDSi meeskond kontorid, laohoone ja masina ümber uude 3500 m2 suurusesse hoonesse Hvidovres Kopenhaageni lähistel. Nüüd oli neil näidisteruum, näidisköök, pood maitsmiseks ning piisavalt ruumi, et arendada ja ehitada tulevikku firmale LAKRIDS by Johan Bülow. Kui Johan oleks jätkanud lagritsa rullimist laual ja selle jupitamist pitsalõikuriga, nagu alguses, poleks Lakridsist kunagi saanud seda edukat ettevõtet, mis see täna on. Hoidke silm peal, et saada teada, mis on järgmine samm Johani seikluses.

Tage ja sõbrad.
Kui Tage esimest korda välja ilmus oli ta justkui Johani kaitseingel Täna on Tage ettevõtte Lakrids by Johan Bülow kõikvõimas tootmisjuht ja endiselt kannab ta firma mister Kõigeparandaja rolli. Sõbrad Kim ja Mads on endiselt tiimis ja endiselt asendamatud igapäevatoimingutes Taastrupis.

Sarah ja Johan …
Sarah Askari töötas suure pühendumusega firma viiel esimesel asutamiskuul. Tema panuse tähtsus jääb alatiseks kestma. 23. juunil 2012 omandas Sarah erilise seisundi, kui tõi ilmale Lakrids by Johan Bülow esimese pärijanna – preili Eleanor Askari Bülow. Sarah ja Eleanor andsid ka Johanile uue tiitli – isa.

Lakrids by Johan Bülow Taanis ja välismaal.
Taanis müüakse Lakrids by Johan Bülow tooteid eripoodides, näiteks veinipoed, disainibutiigid ja mõned valitud hotellid – kohtades, kus esmatähtsad on kvaliteetne sisu ja kujundus. Lisaks on Lakrids by Johan Bülowl neli kauplust – Magasinis Kogens Nytrovil, Lyngbys, Odenses, Århusis Bronholmil Svanekes, Tivoli Gardensis ja Kopenhaageni lennujaamas Kastrupi teises terminalis. Londonis kaunistavad Lakrdis by Johan Bülow tooted Fortnum & Masonsis riiuleid Havery Nicholsi väärikas kulinaariaosakonnas ja New Yorgis on kõik tooted saadaval Chelsea Market Basketis.

Lagritsa tulevik.
Hetkel jagame armastust lagritsa vastu inimestega Rootsis, Hispaanias, Itaalias, Norras, Soomes, Saksamaal, Islandil ja Dubais. Johani arvates jääb suurem osa maailmast sellest imelisest kogemusest kahjuks veel ilma. Tema nägemus on jagada oma armastust lagritsa vastu kogu maailmaga. Mitte vaid magusat armastust, mitte vaid soolast, vaid kogu maitsete spektrit, mida on võimalik saavutada, kasutades lagritsat vürtsina.